Kõlavöö

Esmaspäeval ehk siis täna õpetati meile Iisaka talus kõlavöö tegemist. Alguses ma arvasin, et see saab küll väga raske olema ja ,et see on täielik raketiteadus. Ma olen alati mõelnud, et kuidas selliseid vöid tehakse ja ma tõesti ei arvanud, et niimoodi neid tehaksegi. Miskipärast kujutasin ma endale hoopis mingisugust teist töövõtet, kui see mis me tegime. Mulle suureks üllatuseks anti meile neli puust ruudukest. Ma reaalselt ei arvanud, et nende abil võib selline asi valmida. Pidime tegema puust lapikust ruutude peale numbrid, et me siis aru saaks kuidas me need panema peame. Mulle meeldis, see, et me saime ise oma mustri välja mõelda. Et polnud see, et nüüd sa pead kindlalt selle mustri järgi tegema. Mina tegin väga lihtsa mustri. Kasutasin musta ja valget lõnga. Panime siis lõngad läbi aukude nii nagu panema pidime. Väga raske on tegelikult niimoodi siin seletada kuidas see käib. Ise ette näidata oleks palju lihtsam aga see selleks. Kui olime lõngad aukudest läbi ajanud ja asjad paika pannud, siis läks juba asi lihtsamalt. Mõned pidid kõlavööd tehes endale selle isegi külge sõlmima. Mul oli aga hea tool kus sain selle kinni panna. Lõpuks sain asjale pihta ja see oli tegelikult väga lihtne ja me kõik saime ilusti hakkama. Sain tunnis enda kõlavöö valmis aga siiski võtsin ka vahendid koju kaasa, et seda ka kodus teha, sest see hakkas tõsiselt meeldima mulle.
Kuna mul pole pilti kuidas see tööprotsess välja näeb, siis kasutasin võimalust ja võtsin pildi Kati blogist.

 

 

Minu kõlavöö

Nõelkudumine

Mõnda aega tagasi näidati meile Iisaka talus kuidas käib nõelkudumine. Ma mäletan, et oli väga külm ilm ja lahke pererahvas oli teinud kaminasse mõnusa tule ja nii me siis mõtlesime, et paneme toolid kamina äärde, et siis meil on hea soe. Nõelkudumine tundus alguses väga raske. Väga keeruline oli alguses, sest käe sees oli kuidagi selline heegeldamise viis. Õnneks aga need on omavahel üsna sarnased. Alguses muidugi ei saanud keegi aru, kuidas see käib. Kõigil oli abi vaja ja keegi ei saanud kohe ühe raksuga selgeks. Kui olime seal juba natuke pusinud ja õpetaja oli näidanud meile kuidas see käib, sain ka mina asja enamvähem selgeks. Meil jäeti see vaheajaks teha aga noh ma suutsin selle ajaga ära unustada kuidas see algus käib. Kahjuks ei saanudki seda väga teha. Õnneks aga Piial oli asi juba nii käpas, et ta aitas mul algust teha ja lõpuks sain ka mina selle jooksma. Ausaltöeldes mulle täitsa meeldib see ja see on mõnus ajaviide. Kahjuks aga ma ei tea mis ma sellest teen. Veel. Kuna mul pole algusest pilti, siis panen sellise pildi kui kaugele ma sellega praeguseks olen jõudnud.

Praegusest tööst siis väike pilt :

Kedervarrega ketramine

Siis kui kedervarrega ketramist õpetati, siis kahjuks mina puudusin. Aga teistelt kuulsin seda, et tunnid olid hoopiski koolimajas olnud. Siiski jäi teistele ülesanne neid hiljem õpetada, kes tol päeval puudusid. Ühel neljapäevasel päeval jäi meil üks tund ära ja mõtlesime, et kasutame seda vabat tundi ära. Vivianne tõi vajalikud asjad ja asusime siis asja kallale. Minu õpetajaks oli siis Kati. Alguses oli see suht raske ja ma ei saanud väga pihta kuidas see käib. Õnneks oli Kati hea õpetaja ja lõpuks sain asja enamvähem selgeks.Mõned kohad tulid natuke ebaühtlased aga eks ma ole algaja ka! :) Kedervarrega ketramine on väga hea ajaviide. Kuna kedervars on väike siis on seda väga hea ükskõik kuhu kaasa võtta. Kui ma ütlen ausalt siis ma väga ei nautinud seda. Okei, ma võin seda natuke teha aga ma ei kujutaks ette seda kui ma peaks seda lõnga millegi suurema jaoks tegema. Näiteks siis kinnaste või kampsuni või siis veel suurema asja jaoks. Üldiselt oli see tore ajaviide! :)

Mängud muinasajal

Meie tunnid toimuvad nüüd Iisaku talus. Esimene kord räägiti meile seal sellest, et millised olid majad, kuidas elati, millised olid inimesed, mis riideid inimesed kandsid ja kuidas möödusid igapäevased toimetused, mida söödi ja kasvatati, millised olid loomad jne. Loomad olid palju väiksemad kui tänapäeval ja ka inimesed oli lühemad. Toidud keedeti alati läbi, sest siis säilis toit paremini. Naised kandsid seelikuid/kleite. Meestel oli alati nuga vöö vahel. Majad olid madalad. Mängisime läbi ka rollimängu kus siis mina olin pere väike laps.

Teisel tunnil Iisaku talus räägiti meile mängudest muinasajal. Alguses räägiti meile mängudest ja mänguasjadest ja seejärel saime juba ise mängida. Nimelt, meile räägiti, et arheloogid on leidnud väljakaevamiste järel palju täringuid, mis siis on valmistatud kas luust või puust. Male oli tollal ajal väga haruldane mäng. Hiljem siis mängisime mängu " Rootsi kunn". Moodustasime kaks rühma ja meile igale ühele anti mingi arv lühikesi puu klotse. Panime need ritta. Ehk siis tegime enda armee. Ühele rühmale anti pikemad puu klotsid ja nendega siis pidime vastas armeele pihta saama. Keskel oli kunn ja sellele ei tohtinud pihta minna. Ainult siis võis kui kõik armee on pikali ja viimasena võis siis kunnile pihta saada. Pikemad klotsid siis käisid korda mööda. Ükskord sai üks rühm armees rünnata ja teinekord siis teine rühm. Lõpuks võitis see, kes kõik klotsid maha sai ja kunni ka. Mina olin võitjate tiimis. Seejärel pidime uuesti tegema rühmad, et hakkata ise mängu välja mõtlema. Minu tiimikaaslaseks oli Alari. Meile anti siis kotike, kus sees oli 10 puidust mängunuppu. Nende peale siis võisime joonistada,kirjutada jne. Ülesanne oligi siis välja mõelda mängu reeglid ja mäng. Aega võttis aga asja sai. Lõpuks saime ka Alariga oma mängui valmis. Meie mängu nimi oli "Nimetu". See oli täiesti  traditsiooniline lauamäng. Alla panime paberi, sinna peale panime klotsid. Paberi peale panime 6 klotsi ja nende kuue klotsi vahele tegime siis teatud arv ringe. Ülejäänud neli klotsi olid siis mängu nuppud. Ja võitis muidugi see kes esimesena lõpu jõudis. Lauamängul olid siis ka ülesanded. Kahe klotsi all oli küsimused, siis ühe klotsiga jäid vahele ja kahe teise klotsiga siis kas said edasi paar sammu või siis tagasi. Mingeid väga erilisi mängu reegleid ei olnud.

Maastik kui kihiline tort

Meie maa sees peitub tohutult palju varandust. Meil on mäed, järved, sood, jõed. Maa sees on palju põlevkivi, küllaldaselt paekivi ja liiva. Esineb ka savi. Eesti maa seest on ka näiteks leitud fosforiiti ja Prangli saarelt on ka leitud maagaasi. Eesti väga suur väärtus on põhjavesi. Kogu aeg on inimesed tegelenud väljakaevamistega ja selletõttu on ka leitud maa seest väga palju Isamaa sõja aegseid jäänuseid. Näiteks relvad, laskemoon, värisehted jne. On ka leitud inimeste jäänuseid, mis siis on kuidagi erinevatel moodustel erinevatesse kohtadesse maetud. Väljakaevamiste tõttu saame väga palju teada, kuidas inimesed elasid, nende eluviisid, kuhu nad rändasid, kaua nad elasid jne.
Hindmamatu väärtusega on kindlasti Eestis meie sood ja rabad. Tohutu turba varadega. Meil on ka väga puhtad järved ja mainimata ei saa jätta meie metsi. Eestimaa on kaetud tohutu metsaga.