Kõlavöö

Esmaspäeval ehk siis täna õpetati meile Iisaka talus kõlavöö tegemist. Alguses ma arvasin, et see saab küll väga raske olema ja ,et see on täielik raketiteadus. Ma olen alati mõelnud, et kuidas selliseid vöid tehakse ja ma tõesti ei arvanud, et niimoodi neid tehaksegi. Miskipärast kujutasin ma endale hoopis mingisugust teist töövõtet, kui see mis me tegime. Mulle suureks üllatuseks anti meile neli puust ruudukest. Ma reaalselt ei arvanud, et nende abil võib selline asi valmida. Pidime tegema puust lapikust ruutude peale numbrid, et me siis aru saaks kuidas me need panema peame. Mulle meeldis, see, et me saime ise oma mustri välja mõelda. Et polnud see, et nüüd sa pead kindlalt selle mustri järgi tegema. Mina tegin väga lihtsa mustri. Kasutasin musta ja valget lõnga. Panime siis lõngad läbi aukude nii nagu panema pidime. Väga raske on tegelikult niimoodi siin seletada kuidas see käib. Ise ette näidata oleks palju lihtsam aga see selleks. Kui olime lõngad aukudest läbi ajanud ja asjad paika pannud, siis läks juba asi lihtsamalt. Mõned pidid kõlavööd tehes endale selle isegi külge sõlmima. Mul oli aga hea tool kus sain selle kinni panna. Lõpuks sain asjale pihta ja see oli tegelikult väga lihtne ja me kõik saime ilusti hakkama. Sain tunnis enda kõlavöö valmis aga siiski võtsin ka vahendid koju kaasa, et seda ka kodus teha, sest see hakkas tõsiselt meeldima mulle.
Kuna mul pole pilti kuidas see tööprotsess välja näeb, siis kasutasin võimalust ja võtsin pildi Kati blogist.

 

 

Minu kõlavöö

Nõelkudumine

Mõnda aega tagasi näidati meile Iisaka talus kuidas käib nõelkudumine. Ma mäletan, et oli väga külm ilm ja lahke pererahvas oli teinud kaminasse mõnusa tule ja nii me siis mõtlesime, et paneme toolid kamina äärde, et siis meil on hea soe. Nõelkudumine tundus alguses väga raske. Väga keeruline oli alguses, sest käe sees oli kuidagi selline heegeldamise viis. Õnneks aga need on omavahel üsna sarnased. Alguses muidugi ei saanud keegi aru, kuidas see käib. Kõigil oli abi vaja ja keegi ei saanud kohe ühe raksuga selgeks. Kui olime seal juba natuke pusinud ja õpetaja oli näidanud meile kuidas see käib, sain ka mina asja enamvähem selgeks. Meil jäeti see vaheajaks teha aga noh ma suutsin selle ajaga ära unustada kuidas see algus käib. Kahjuks ei saanudki seda väga teha. Õnneks aga Piial oli asi juba nii käpas, et ta aitas mul algust teha ja lõpuks sain ka mina selle jooksma. Ausaltöeldes mulle täitsa meeldib see ja see on mõnus ajaviide. Kahjuks aga ma ei tea mis ma sellest teen. Veel. Kuna mul pole algusest pilti, siis panen sellise pildi kui kaugele ma sellega praeguseks olen jõudnud.

Praegusest tööst siis väike pilt :

Kedervarrega ketramine

Siis kui kedervarrega ketramist õpetati, siis kahjuks mina puudusin. Aga teistelt kuulsin seda, et tunnid olid hoopiski koolimajas olnud. Siiski jäi teistele ülesanne neid hiljem õpetada, kes tol päeval puudusid. Ühel neljapäevasel päeval jäi meil üks tund ära ja mõtlesime, et kasutame seda vabat tundi ära. Vivianne tõi vajalikud asjad ja asusime siis asja kallale. Minu õpetajaks oli siis Kati. Alguses oli see suht raske ja ma ei saanud väga pihta kuidas see käib. Õnneks oli Kati hea õpetaja ja lõpuks sain asja enamvähem selgeks.Mõned kohad tulid natuke ebaühtlased aga eks ma ole algaja ka! :) Kedervarrega ketramine on väga hea ajaviide. Kuna kedervars on väike siis on seda väga hea ükskõik kuhu kaasa võtta. Kui ma ütlen ausalt siis ma väga ei nautinud seda. Okei, ma võin seda natuke teha aga ma ei kujutaks ette seda kui ma peaks seda lõnga millegi suurema jaoks tegema. Näiteks siis kinnaste või kampsuni või siis veel suurema asja jaoks. Üldiselt oli see tore ajaviide! :)